Satelliidipildid
- Naturaalvärvides pilt on satelliidi RGB pilt (1.6 µm + 0.8 µm + 0.6 µm), mis on jälgitav päikesevalguse esinemisel.
- Infrapunane pilt on satelliidi infrapunakanali (10.8 µm) pilt, mis on jälgitav öösel ja päeval.
Satelliitpildid on antud 1-tunnise intervalliga. Piltidel on kohalik aeg.
NB! Värsked satelliitpildid ilmuvad kodulehele umbes 25 minutit reaalajast hiljem.
Satelliitpiltidel on kasutusel pseudovärvused, kus valged värvitoonid esitavad pilvi, roheline on maapind ja sinine on meri. Mida valgem on ala, seda tihedamad ja paksemad on pilved.
Naturaalvärvides satelliidipildi selgituseks:
Paks jääpilvisus (Cb, paksemad Cs); lumikate, külmunud veekogud. Läbipaistmatu pilvisuse värvus on määratud ülapiiri omadustega ja otseselt ei anna informatsiooni pilvekihi paksusest
Õhuke jääpilvisus (Cs, Ci, Cc). Värvus sõltub tugevasti ala päikesega valgustatusest
Vee- ja segapilvisus (Ac, As, Cu, Sc, St). Madalamad, suurematest osakestest koosnevad pilved on tumedamad ja punakamad
Rünkpilved (Cu)
Rünksajupilv (Cb)
Eesti ala satelliidipildi selgituseks:
 Paks jääpilvisus (Cb, paksemad Cs) |
 Õhuke jääpilvisus (Cs, Ci, Cc) |
 Paks keskmise kihi pilvisus (As, Ac, Ns). |
 Õhuke keskmise kihi pilvisus (As, Ac) |
 Madal pilvisus (St, Sc) või udu. |
 Madal pilvisus (St, Sc) või udu. |
Keskkonnaagentuuri põhiliseks meteoroloogilise satelliitinformatsiooni allikaks on EUMETSAT Meteosat satelliidi andmed.
EUMETSAT (European Organisation for the Exploitation of Meteorological Satellites) asutati 1986. aastal meteoroloogiliste satelliitide kasutamiseks. EUMETSAT põhiliseks eesmärgiks on edastada kasutajatele operatiivselt ilma ja kliimaga seotud satellliitandmeid.
Eesti on EUMETSAT koostööliige aastast 2006 ning täisliige aastast 2013. Satelliitandmeid võtab Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus vastu EUMETCast teenuse kaudu.